oktoober 30, 2016

Esinejad

  • Prof. Shamit Saggar on Suurbritannia Essexi ülikooli avaliku poliitika professor ja kaguosa sotsiaalteaduste doktoriõppe koolituspartnerluse võrgustiku juht. Professor Saggar on töötanud enam kui 25 aastat rahvusvahelistes teadusringkondades ja olnud juhtiv poliitikakujundaja järgmistel ametikohtadel: Sussexi ülikooli politoloogiaprofessor, Yale Worldi liige, peaministri strateegiaüksuse poliitiline vanemnõunik, mõttekoja British Future juhatuse liige, RSA rändekomisjoni ja riikliku varjupaigakomisjoni volinik jpt. Ta on avaldanud mitu raamatut, üks viimastest käsitleb paariapoliitikat – „Understanding Western Radical Islamism and What Should be Done” („Lääne radikaalse islami mõistmine ja sellega toimetulek”) ilmus 2011. aastal Oxfordi kirjastuses.

  • Prof. Shamit Saggar

    Avaliku poliitika professor
    Essexi ülikool, Suurbritannia

  • Prof. Ringo Ringvee on Eesti vabariigi siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik ja religiooniajaloolane. Magistrikraadi omandas ta Helsingi ülikoolis, doktorikraadi Tartu ülikoolis. Tema teadushuvid on riigi ja religiooni suhted, eriti nõukogude aja järgses Eestis.

  • Prof. Ringo Ringvee

    Usuasjade osakonna nõunik
    Eesti Vabariigi Siseministeerium, Eesti

  • Linda Noor on sotsiaalantropoloogia magister, kes on spetsialiseerunud islami ja Lähis-Ida uuringutele. Ta on vähemuste poliitilise mõttekoja Minotenk direktor ja osaleb aktiivselt avalikes aruteludes vägivaldse äärmusluse, radikaliseerumise ning džihadismi teemadel, andes loenguid, kirjutades arvamuslugusid ning esinedes ringhäälingus. Ta on viinud ellu mitu programmi noortele vastutuse jagamiseks ja eeskujude propageerimiseks. Linda Noor on toimetanud kolm raamatut – noortest ja kuuluvusest, radikaliseerumisest ning islami humanismist. Ta nõustas Norra valitsust nende uusima radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastase tegevuskava koostamisel. 2015. aastal kutsus president Barack Obama ta kõnelema Valges Majas toimunud tippkohtumisel „Countering Violent Extremism Summit”.

    Hirmu faktor

    Terroristid tahavad meid lahinguvalmidusse sundida. Me peame olema varasemast teadlikumad oma rollist terroristide teatris, seda nii üksikisiku kui ka ühiskonna kui terviku tasandil. Sellised rühmitused nagu ISIS tahavad n-ö halli ala ära kaotada ja sunnivad meid jõuga pooli valima – kas must või valge maailmakord. Kuidas takistada hirmul ja vastandumisel meie ühiskondi nõrgestamast?


  • Linda Noor

    Direktor
    Vähemuste poliitiline mõttekoda Minotenk, Norra

  • Prof. John Berry on Queens’i ülikooli emeriitprofessor ja Moskva Kõrgema Majanduskooli Teadusprofessor. Lisaks on prof. Berry CIFAR-i sotsiaalse vastastikmõju, identiteedi ja heaolu programmi nõukogu liige ning Ateena ja Genfi ülikoolide audoktor. Tema ulatusliku teaduskarjääri jooksul on ta uurinud akulturatsiooni, mitmekultuurilisust ja kultuuridevahelisi suhteid, sealjuures tundes eriti sügavat huvi marginaliseerunud rühmade, nagu põlisrahvaste ja sisserändajate, heaolu vastu. Tema ekspertarvamus on kõrgelt hinnatud paljude riikide poolt, mis kaasanud teda oma riigi haavatavate kogukondade heaolu tagamise ja kaasamise poliitikasuundade ning programme väljatöötamisse.

    Tema ettekanne keskendub 16 riigis, sh Eestis, Soomes, Norras, Venemaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Türgis ja Kanadas läbi viidud uurimisprojekti „Vastastikused suhted paljurahvuselistes ühiskondades” („Mutual Intercultural Relations in Plural Societies”) tulemustele. Professor jagab ka rakenduslikke soovitusi.


  • Prof. John Berry

    Emeriitprofessor
    Queens’i ülikool, Kanada

  • Prof. Haci-Halil Uslucan on Saksamaa Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuste Eksperdinõukogu aseesimees ning Duisburg-Esseni ülikooli moodsa Türgi uuringute professor ning Türgi uuringute ja integratsiooniuuringute akadeemiline juht. Tema teadushuvid on arengu- ja kasvatuspsühholoogia, võrdlev kultuuripsühholoogia, ränne ning vaimne tervis, religioosne kasvatus (koolis ja väljaspool seda), noorte areng ja kasvatus kultuurikontekstis.

  • Prof. Dr. Haci-Halil Uslucan

    Aseesimees
    Saksamaa Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuste Eksperdinõukogu

  • Prof. Triin Vihalemm on Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor. Praegu juhib Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meedia ja kommunikatsiooni õppetooli. Triinu peamiseks uurimishuviks on sotsiaalne muutus ning kommunikatsiooni roll muutuste protsessides. Lemmik-uurimisviis on alustada analüüsi läbi inimeste igapäevaste, pool-automaatsete toimimis- ja mõtlemisviiside ning jõuda nende kaudu nö jäämäe veelause osani elik ühiskondlike normide, kultuuris ringlevate sümbolite, materiaalse keskkonna ja sanktsioonide võrgustikku, mis meie kõigi igapäevapraktikaid koordineerivad. Oluline osa Triinu poolt kirjutatud ligi 90-st teadusartiklist ja raamatupeatükist käsitleb Eesti venekeelse elanikkonna kultuurilist (ümber)kohanemist peale Eesti taasiseseisvumist, eeskätt keele- ja meediakasutusega seonduvaid praktikaid ja identiteedi (ümber)kujunemist.  Triin on osalenud juhi või täitjana mitmetes kohalikes ja rahvusvahelistes projektides, mis analüüsivad valdkondlike poliitikate ja kommunikatsiooniprogrammide rakendumist; teisisõnu seda, kas ning kuidas saab institutsionaalse sekkumisega muuta ühiskondlikke protsesse ning inimeste igapäevaseid praktikaid.

    Triin Vihalemma ettekanne arutleb Eesti venekeelse elanikkonna ühiskonda lõimumise peamiste viiside üle ning püstitab küsimuse, kuidas peaks riik suhtlema autonoomse identiteedi püüdlustega inimestega ning nö kõrvalejääjatega.


  • Prof. Triin Vihalemm

    Kommunikatsiooniuuringute professor
    Tartu Ülikool, Eesti

  • Prof. Raivo Vetik is a Professor of Comparative Politics at Tallinn University. Raivo Vetik obtained PhD from Tampere University in 1998, in 1995-1996,2004-2005 he has been awarded Fulbright Scholarship for working in University of California, Irvine. He is a founder of Estonian Political Science Association and a member of a number of international organisations, such as Estonian Association of Sociologist, European Sociological Association, Finnish Semiotic Association, Hungarian Semiotic Association.

    Raivo Vetik has done extensive research in the field of political and administrative sciences, focusing on politics of integration, ethnic relations and multiculturalism and consolidation of democracy, with primary focus on integration of Russian minority in Estonia. He is an author of numerous publications related to these topics and has supervised research in the field.

    At the conference Prof Raivo vetik will moderate the panel discussion “Culture, religion, history, language – what determines whether these factors divide or enrich societies?” and will present at the workshop “Russian minorities and Russian migrants – integration challenges and perspectives in Estonia and Norway”, presentation based on international research project run by Tallinn University and Bergen University “Political and sociopsychological determinants of inclusive integration context and their interdependencies (DIMA)”, supported by EEA Grants / Norway Grants.


  • Prof. Raivo Vetik

    Professor of Comparative Politics
    Tallinn University, Estonia

  • Professor David Lackland Sam has visited and given lectures/seminars at a number of leading universities including Konstanz University, Germany); University of Helsinki (Finland); Claremont Graduate College, (US, California); and the University of Newcastle (Australia), Brandeis University (US, Massachusetts).  Sam was an Associate scholar at Queen’s University, Ontario, (Canada), Fulbright scholar at the California State University (Los Angeles), a Visiting Scholar at the University of Hawaii (Honolulu), and Brandeis University (Boston).

    Sam’s main research interest is in the area of psychology of acculturation, and the role of culture in health and human development. Sam is a Fellow of the International Academy of Intercultural Relations (IAIR), and he was the recipient of the IAIR’s Early Career Award for 2004. He is the European representative of the Executive committee of the International Association of Cross-cultural psychology. Sam co-edited two books on acculturation in 2006, and is currently consulting editor for the International Journal of Intercultural Relations, and the European Journal of Developmental Psychology.

    Professor Sam will present in parallel workshop “Russian minorities and Russian migrants – integration challenges and perspectives in Estonia and Norway” presentation based on international research project run by Tallinn University and Bergen University “Political and sociopsychological determinants of inclusive integration context and their interdependencies (DIMA)”, supported by EEA Grants / Norway Grants.


  • Prof. David Lackland Sam

    Psychology Professor
    Bergen University, Norway

  • Petr Potchinchtchikov is an entrepreneur and cultural producer. Petr is specializing in cultural localization, and works as a project coordinator for a multicultural roof organization, freelance moderator and facilitator. He also works as expert for Art Promotion Center Finland (member of National Council for Interdisciplinary Art, Diversity and International Activities; chairperson of Subcommittee for multiculturalism). Previously Petr has worked as executive manager of FARO – Finnish Association of Russian-speaking Organisations, and in The Culture for All Service Finland.

    Comparing aspects of multiculturalism and interculturalism as inseparable elements of integration process

    The presentation will deal with the questions of multuculturalism and interculturality based on experience of being involved in a number of integration activities in Finland over the span of over 20 years, as an expert and a Russian-speaker who is integrating into Finnish society since 1994. I will highlight some general questions of integration, such as language learning, the image of migrants integrating in the society, distance of integrating cultures, specifics of second and third generation, and present them both from the perspective of the society, and of migrant group – in this particular case Russian-speakers in Finland.


  • Petr Potchinchtchikov

    Entrepreneur and cultural producer
    Art Promotion Center, Finland

  • Marianne Leppik (MA) meedia ja kommunikatsiooni doktorant Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste Instituudis. Tema uuringute fookuses on Eesti välispäritolu elanikkond (venekeelsed Eesti elanikud) ning ta keskendub nende meediakasutuse, identiteedi ja ühiskonda kohanemise uurimisele. Marianne Leppik samuti töötab Haridus- ja Teadusministeeriumis juhtivanalüütikuna.

    Enesepositsioneerimine läbi uudiste vastuvõtu Eesti venekeelse elanikkonna  näitel

    Poliitilise  ja  majandusliku  sisuga  ajakirjandusliku  toodangu  interpreteerimine  ning  seeläbi enese  asetamine ideoloogilisse  konteksti  on  osa  laiemast  identiteediloome  protsessist,  seda  iseäranis  poliitilise  (Ukraina) kriisi tingimustes. Tänapäeval võiks ühiskonda  sulandumist  ja  kohanemist  mõista  rohkem  dünaamilise  protsessina: rändetaustaga inimeste  igapäevaelu  sõltub  mitmetest  püsivatest  piiriülestest  seostest  ning nende  ootused,  normid, väärtused ja traditsioonid on kujundatud kahe või enama sotsiaal-poliitilise  ja  majandusliku süsteemi poolt. Keskendudes Eesti venekeelsele elanikkonnale, vaadatakse ettekandes, kuidas päevakajalisi uudised vastu võetakse ja tõlgendatakse ning millised on seosed kohaliku sidustatuse ja uudiste tõlgendamise vahel.


  • Marianne Leppik

    Doktorant
    Tartu Ülikool, Eesti

  • Prof. Uduak Archibong MBE on Suurbritannia Bradfordi ülikooli mitmekesisuse professor. Ta juhatab sealset kaasamise ja mitmekesisuse keskust ning teeb strateegilist järelevalvet võrdsuse ja mitmekesisuse üle kogu institutsioonis. Ta on Lõuna-Aafrika vabariigi Kwa-Zulu Natali ülikooli ja Ghana keskülikooli kolledži külalisprofessor ning Lääne-Aafrika õenduskõrgkooli ja kuningliku õenduskõrgkooli teadur. Tema teadus- ja õppetöö ning teadmussiirde tegevused katavad järgmised teemavaldkonnad: tööjõu mitmekesisus, juhtide koolitamin mitmekesisuse teemal, perekeskne tervishoid ja kultuuridevahelised läbirääkimised kogukonnas/perekonnas ligipääsu tagamiseks, kokkupõrked tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel.

    Juhi roll mitmekesisuse ja mittediskrimineeriva töökoha kujundamisel

    Kiire tehnoloogiline areng, üleilmastumine, sisseränne, suurenenud vajadus haritud ja pädevate töötajate järele ning enamiku maailma vananev töötajaskond muudavad ka mitmekesisuse ja kaasamise rolli töökohal. Mitmekesisuse hea juhtimine pakub organisatsioonidele konkurentsieelist. Nii ülemaailmsete kui ka piirkondlike demograafiliste muutuste valguses oleneb organisatsiooni kasvusuutlikkus selle töötajatest, kes mõistavad paremini teenindatavate klientide ja kogukondade eri taustu. Ettekanne käsitleb juhi rolli mitmekesisuse edendamisel ja mittediskrimineeriva töökeskkonna kujundamisel, mis annab organisatsioonile tööjõuturul konkurentsieelise.


  • Prof. Uduak Archibong MBE

    Mitmekesisuse professor
    Bradfordi ülikool, Suurbritannia

  • Villiina Kazi is a Senior Specialist at the Ministry of Economic Affairs and Employment, Department of Employment and Entrepreneurship (Immigrant Integration). She specializes in monitoring and measuring the progress of integration policies. She has an extensive background in academics as a researcher and lecturer in Political Science, and before her current position, worked several years as a Senior Researcher in National Statistics Office (Statistics Finland).

    Immigrant Integration in Finland: Policies and Practices

    In addition to giving a short overall presentation of the immigrant integration model in Finland, Ms. Kazi will discuss the effectiveness of implementing integration measures in the light of recent research results, address some current practices and approaches in labour market integration policies and measures, as well as challenges facing integration policies with regard to administrative boundaries, regional factors, procedural variations, and labour market rigidity.


  • Villiina Kazi

    Senior Specialist
    Ministry of Economic Affairs and Employment, Finland

  • Raivo Vare on Eesti ettevõtja ja riigitegelane, transiidi- ja majandusekspert, on käesoleval ajal või on olnud mitmete, nii era- kui riigiettevõtete nõukogu esimees või liige. Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magna cum laude (1980), Estonian Business Schooli EMBA cum laude (2003).

    Ta on töötanud Riigiministrina Eesti Vabariigi üleminekuvalitsuses 1990–1992 ning Teede- ja sideministrina aastatel 1996–1999. Raivo Vare on olnud Eesti Arengufondi nõukogu esimees, Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees, Presidendi mõttekoja, Tartu Ülikooli kuratooriumi ja EBS Nõukoja liige ning töötanud Tallinna Panga direktorina, Pakterminali juhatuse esimehe ja peadirektorina, samuti Eesti Raudtee arendusjuhina ning tegutsenud konsultandi ja lektorina.

    Kahanev tööjõud ja majandusarengu väljakutsed Eesti majanduses

    Kvalifitseeritud tööjõu puudus on esmane Eesti majandusarengut pärssiv faktor. Lisaks on üha suuremat osakaalu omandamas regionaalse ebavõrduse kasv kui tööjõuturgu ja riigi ühtlasemat arengut mõjutav protsess. Samuti mõjutab tööjõu kasvav mobiilsus ja migratsioon, s.h. ka riigi piirest välja. Ning kõige krooniks loomib (is looming) demograafiline faktor, eelkõige vananemise, aga ka noorte arvukuse vähenemise näol. Immigratsiooni kui kompensatsioonimehhanismi rakendamine on ajaloolis-mentaalsetel põhjustel suhteliselt piiratud. Mida teha ettevõtjail? Mida soovida riigilt?


  • Raivo Vare

    Ettevõtja ja riigitegelane
    Eesti

  • Kristjan Kaldur on Balti Uuringute Instituudis töötanud alates 2007. aastast. Kristjani peamiseks töö- ning huvivaldkonnaks on ränne ja lõimumine, aga ka põhiõigustega seonduvad teemad. Lisaks sellele tunneb ta suurt huvi teemade vastu, mis puudutavad infoühiskonda, e-teenuseid ja e-valitsemist.

    Kristjan on pärit Jõhvist, lõpetanud matemaatika eriklassi Hugo Treffneri Gümnaasiumis, magistriõpingud Tartu Ülikoolis võrdleva poliitika erialal, ning on stuudiumi jooksul ennast täiendanud erinevate pikemaajaliste stipendiumite raames Saksamaa ja Gruusia ülikoolides. Täiendavalt omab Kristjan töökogemust nii Majandus- ja Kommunikatsiooni- kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumis. Lisaks tööle Balti Uuringute Instituudis annab Kristjan aeg-ajalt loenguid ja seminare Tartu Ülikooli Riigiteaduste Instituudis ning juhendab BA ja MA tudengeid natsionalismi, etnopoliitika ja rändeteemadel.


  • Mr. Kristjan Kaldur

    Juhatuse Liige
    Balti Uuringute Instituut, Eesti

  • Õigusharidusega Kelly töötab Eesti Inimõiguste keskuses võrdse kohtlemise valdkonna eksperdina ning veab erinevaid projekte. Lisaks koordineerib Kelly Eesti Inimõiguste Keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt ellu kutsutud Eesti mitmekesisuse kokkulepet ning omandab magistrikraadi organisatsioonikäitumise erialal. Kelly tegeleb peamiselt selliste teemaaladega nagu võrdne kohtlemine, strateegiline hagelemine, tööõigus, mitmekesisus töökeskkonnas, mitmekesisuse juhtimine.

    Konverentsil teeb Kelly Grossthal ettekande paralleeltöögrupis “‘Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus – väljakutsed ja võimalused’” ja modereerib arutelupaneeli “Mitmekesisus ja kaasamine tööturul – milles seisnevad kasud ja väljakutsed?”


  • Kelly Grossthal

    Võrdse kohtlemise ekspert
    Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti

  • Prof. Mikko Lagerspetz töötab alates 2006. aastast Åbo Akademi Ülikoolis sotsioloogiaprofessorina. Varasemalt töötas ta Tallinna Ülikoolis professorina ja sealse kodanikuühiskonna uurimis- ja arenduskeskuse direktorina. Tema teadustegevus keskendub peamiselt kodanikuühiskonnale, kultuuripoliitikale, vähemustele ja sotsiaalprobleemidele.

    Kodanikuühiskond, mitmekesisus ja viisakus

    Väärtuste ja identiteetide paljusus on üks moodsa demokraatia nurgakive. Riigi ja kodanikuühiskonna suhted paneb proovile nn “viisakuse/tsiviilsuse” piiride määramise vastandina repressiivsele võimule ning kitsaste isiklike huvide kaitsele.


  • Prof. Mikko Lagerspetz

    Sotsioloogia professor
    Åbo Akademi Ülikool, Soome

  • Katerina Danilova on arvamusfestivali kommunikatsioonijuht. Augustis toimuval  festivalil peetakse rohkem kui 200 arutelu, mis katavad Eesti ühiskonna jaoks olulisi teemasid. Arvamusfestivalist võtab osa enam kui 10 000 inimest. Katerina on kommunikatsiooni taustaga kodanikuühiskonna aktivist, kes aitab valitsuse-välistel organisatsioonidel (VVO-del) kommunikatsiooni selle sõna kõige laiemas tähenduses üles ehitada. Ta on nõustanud ka Ukraina ja Moldova VVO-sid ning jaganud neile Eesti oskusteavet, samuti arendas ta üliõpilasena väitlusseltsi venekeelset osa.

    Kas pelgalt arutelud saavad tõepoolest meid aidata?

    Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele poliitikatele avatud kohtumispaik, mis võimaldab avaldada oma arvamust diskussioonides, kus osalevad tavakodanikud, avalikud-, meedia-, äri- ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Kuidas aitavad need arutelud teineteist mõista ning aktsepteerida arvamuste mitmekesisust? Mille poolest on meie platvorm kasulik? Miks on selle võimekus piiratud?


  • Katerina Danilova

    Kommunikatsioonijuht
    Arvamusfestival, Eesti

  • Leif Magnusson on Rootsi Botkyrka mitmekultuurilisuse keskuse direktor ja Unesco LUCS-i (Local Unesco Centre for Interaction) juht. Aastatel 2005–2006 oli ta Rootsi integratsioonipoliitika riikliku uurimise parlamendirühma esimees. LUCS on 2014. aastal Rootsi mitme kohaliku omavalitsuse (sh Malmo, Borlänge, Botkyrka, Eskilstuna) ja organisatsiooni algatusel asutatud organisatsioon, mis käsitleb Rootsis integratsiooniteemat uutmoodi.

    Kuidas parandada kultuuri- ja religioonisuhtlust, et luua jätkusuutlikke kogukondi?

    LUCS teeb selles küsimuses alates 2014. aastast koostööd Rootsi poliitikute, valitsuse, kodanikuühiskonna, suurettevõtete ja teadlastega. LUCS püüab astuda dialoogi – uurida ja lahendusi leida. Selleks et uurida ja juurutada Rootsis uut alt üles lähenemisel põhinevat integratsiooniparadigmat, korraldab LUCS katseprojekte. Iga projekt aitab aktiivselt kaasa Unesco tööle ning mõtestab ümber ja tõstab taas au sisse argielu eri valdkondadest pärit tavasid. Näited: kohalik kuulujutuvastane kampaania, vähiteabe jagamine vähemuste hulgas, võrgustik põgenik-keel-sõbrad, jalgpall kui ühiskondlik võitlusväli.


  • Leif Magnusson

    Direktor
    Unesco LUCS, Rootsi

  • Mads Nygaard. Writer and playwright. And 46 odd jobs on the CV. One of them being at the asylum center in Hjørring, housing 485 asylum seekers from 25 nations.

    How did an old storage room and the people in it turn into the fastest growing movement in Denmark completely changing the landscape of integration?

    Venligboerne (friendly citizens) is about getting to know one another. It all began in the fall of 2014, and now 101 cities and islands have shaped their own group of Venligboerne inside Denmark. We use facebook as modern community houses. We share experiences, we team up, we pitch in with whatever we’ve got and we keep it simple. And most importantly: We’re all equal. The distinction between the Dane and the refugee is never made. We meet side by side, we help each other side by side and we do projects together side by side. An estimated 150.000 people are now Venligboere.


  • Mads Nygaard

    Writer and playwright
    Venligboerne, Denmark

  • Aleksei Razinil on haridusjuhtimise magistrikraad ja ta töötab mitteformaalse hariduse keskuse “GameClub” loovjuhina. “GameClub” on alates 2006. aastast töötanud välja loomingulisi, sotsiaalseid ja harivaid mänge. Meeskonda kuuluvad psühholoog, pedagoog, karjäärinõustaja ja mänguarhitekt. Mängu käigus areneb isiksus vabalt, elavalt ja harmooniliselt. Hariv mäng tähendab kindla kava järgi loodud süsteemi, mis põhineb konkreetsetel eesmärkidel. Enamik mänge jäljendab tegelikus elus ette tulevaid olukordi. See põhimõte tugineb arusaamale, et elu ise õpetab kõige paremini.

  • Aleksei Razin

    Loovjuht
    Mitteformaalse hariduse keskus “GameClub”, Eesti

  • Timur Guzairov on Tartu Ülikooli slavistika osakonna teadur. Tema teadushuvid on kirjandus ja ideoloogia, kooliõpikud, Vene impeeriumi ajalugu ning ühiskonna ajalugu.

    Töötuba: Mälu konfliktid koolide ajalootundides

    Töötoa eesmärgiks on analüüsida, mis viisil saab käsitleda teemad, mis kutsuvad esile tugevat emotsionaalset reaktsiooni, või võivad olla tugevalt seotud etnilise või riigiidentiteediga. Arutame erinevate metoodikate üle, kuidas saab õpetada ajalugu koolis nii, eriti mitmekultuurilistes klassides. Töötoas uurime ajaloolise mälu ja avaliku ajalookäsitluse temaatikat, täpsemalt seda, millist rolli võib ajaloo õpetamine koolis mängida konfliktide lahendamisel mitmekultuurilistes ühiskondades? Kuidas tegutseda olukordades, kui ühiskonnas on erinevaid ajalookäsitlusi? Kas ajaloo tunnid on mõeldud selleks, et kasvatada patrioote või kodanikke?


  • Timur Guzairov

    PhD teadur
    Tartu Ülikool, Eesti

  • Merit Rickberg is a PhD student at the Department of Semiotics of the University of Tartu. Her field of scientific interest includes Semiotics of History, Ideology and Public History, National Conflicts and Identity.

    Töötuba: Mälu konfliktid koolide ajalootundides 

    Töötoa eesmärgiks on analüüsida, mis viisil saab käsitleda teemad, mis kutsuvad esile tugevat emotsionaalset reaktsiooni, või võivad olla tugevalt seotud etnilise või riigiidentiteediga. Arutame erinevate metoodikate üle, kuidas saab õpetada ajalugu koolis nii, eriti mitmekultuurilistes klassides. Töötoas uurime ajaloolise mälu ja avaliku ajalookäsitluse temaatikat, täpsemalt seda, millist rolli võib ajaloo õpetamine koolis mängida konfliktide lahendamisel mitmekultuurilistes ühiskondades? Kuidas tegutseda olukordades, kui ühiskonnas on erinevaid ajalookäsitlusi? Kas ajaloo tunnid on mõeldud selleks, et kasvatada patrioote või kodanikke?


  • Merit Rickberg

    Doktorant
    Tartu Ülikool, Eesti

  • Dr Katarina Norberg on Umeå ülikooli koolijuhtide arenduskeskuse haridusvaldkonna dotsent. Dr Norberg on UCEA CSLEE kuratooriumi liige. Tema uurimisvaldkonnad on koolijuhtimise eetiline mõõde ja koolijuhtimine kui sotsiaalse õigluse kehtestaja mitmekultuurilistes koolides. Lisaks juhendab Dr Norberg koolijuhte, kes töötavad sotsiaal-majanduslikult ebavõrdsetes koolides.

    Kultuuridevaheline haridus heitlikul ajal. Proovikivid ja võimalused

    Ettekande eesmärk on tõsta esile hariduse rolli ja ülesannet mitmekultuurilises ühiskonnas ning seda, kuidas kooli kultuur ja struktuur saavad toetada õpilaste õppimist ja arengut.


  • Dr. Katarina Norberg

    Haridusvaldkonna dotsent
    Umeå Ülikooli koolijuhtide arenduskeskus, Rootsi

  • Dr. Aune Valk (PhD psühholoogias) on viimase 25 aasta jooksul uurinud etnilist ja riiklikku identiteeti erinevate gruppide hulgas nii Eestis kui teistes Balti- ja Põhjamaades. Ta on varem töötanud Tartu Ülikoolis ja OECD täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC riikliku projektijuhina. Ta on avaldanud artikleid ja toimetanud raamatuid nii erinevatel haridus- kui võrdlevatel kultuuriteemadel nii eesti kui inglise keeles. Praegu töötab ta analüüsiosakonna juhatajana Haridus- ja Teadusministeeriumis.

    Mul on unistus, unistus multikultuurilisest koolist Eestis.

    Vene ja eesti noored õpivad Eestis enamasti eraldi koolides. Palju rohkem on neid vanemaid, kes toetavad ideed, et eri kultuuridest lapsed võiksid õppida koolis üheskoos – kui neid, kes seda ideed teoks teevad. Miks? Mis peaks muutuma Eesti koolides? Ma unistan koolist, mis toetaks päritolu keeli ja kultuuri õppimise, samal ajal arendades tugevat Eesti ja Euroopa identiteeti kõikides õpilastes.


  • Dr. Aune Valk

    Analüüsi osakonna juhataja
    Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti

  • Rasmus Rask is an entrepreneur. He is involved at several social enterprises in Estonia including Uuskasutuskeskus (Oxfam-like reycling centre), Kiva (an evidence based anti-bullying programme for schools), TESA (think and do tank focusing он public health issues). For the last two years, he has been part of an initiative to launch a primary school which, inter alia, would pilot two-way language immersion.

    The school, Kalamaja Avatud Kool, is to start in September 2017. Children from both Estonian-speaking and Russian-speaking families would study together. The subjects and projects would be taught either in Estonian and/or in Russian or English. In addition to the language immersion, the school aims to pilot service learning – an evidence-based project-based learning and other innovative educational methodologies that enable this school to become a model school for 21st century learning approach. As a day job, Rasmus is the founder and CEO of an organic ice cream factory La Muu.

    Kalamaja Avatud Kool

    Rasmus Rask: I see a problem, when my 10 year old son comes to me and asks: ‘Dad, why exactly we should not like Russians?’ I can of course talk to him but I would also wish Estonia would foster a school system that enables tackling prejudice and stereotypes. I hope Kalamaja Avatud Kool is the first step in doing so.


  • Mr. Rasmus Rask

    Founder
    Kalamaja Open School, Estonia

Russian minorities and Russian migrants – integration challenges and perspectives in Estonia and Norway

This workshop will present the results of research cooperation project between Tallinn University in Estonia and Bergen University in Norway. Results bring out the differences in integration context in the two countries – Estonia and Norway, and the relation with integration and acculturation attitudes of Russian minorities.

Prof. Raivo Vetik, Tallinn University, Estonia
Prof. David Lackland Sam, Bergen University, Norway
Marianna Makarova, Tallinn University / Integration and Migration Foundation Our People, Estonia

Radicalisation – responsibility of immigrants or local community members?

What kind of local communities tend to radicalise more? Is Estonian society open for a new behavioural and belief system, which could prevent radicalisation and various violence occurrences? In this workshop, we take a look at two target groups, local community and immigrants’ attitude, and discuss how on one hand the ability of local population to accept new and sometimes unusual behavioural models, and on the other hand immigrants’ readiness to make changes in their habits to accept Estonians lifestyle, influence the likelihood of radicalisation. The main focus is on preventing radicalisation.

Prof. Ringo Ringvee, Ministry of Interior
Mai Beilmann, Tartu University
Prof. Shamit Saggar, Essex University
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Estonia

Culture, identity and multiculturalism

Presentations of this workshops will explore such questions as culture, multiculturalism and interculturality, local and regional identity, history and their role and importance in the context of integration.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Finland
David Edwards, Glasgow University, UK
Marianne Leppik, Tartu University, Estonia
Chair: Prof. David J Smith, University of Glasgow

Segregation at Estonian labour market – challenges and opportunities

The discussion in this workshop evolves around the recently conducted meta-analysis of studies on ethnic segregation in Estonian labour market. This analysis has combined results from different research projects conducted in Estonia during the last decades. Experts from various organisations in Estonia will join to discuss the developments and trends in Estonian labour market, with a focus on ethnic segregation.

Kristjan Kaldur, Institute of Baltic Studies, Estonia
Marta Traks, Estonian Unemployment Insurance Fund, Estonia
Kelly Grossthal, Human Rights Centre, Estonia

Memory Conflicts in History Lessons

The aim of this workshop is to analyze the ways of addressing the themes that may evoke strong emotional reactions, or may be strongly intertwined with national identity. We discuss different methods of teaching history in the school, especially in the multi-national class. The workshop is meant to study issues of historical memory and public history, in particular, what role may history lessons play in the conflict resolution in the multicultural societies? How to deal with situations in society where there are different histories? Are history lessons meant to educate patriots or citizens?

Timur Guzairov, University of Tartu, Estonia
Merit Rikberg, University of Tartu, Estonia

How to develop intercultural competence through non-formal learning methods?

Practical examples of games and non-formal learning methods aimed at language learning for children and adults.
Group size limit: 30 people.

Aleksei Razin, GameClub, Estonia

Inclusive leadership to support diversity in education sector

It is increasingly important for all organisations to be diverse and inclusive. But what does this actually mean, and how might organisations becoming more inclusive. One of the great challenges facing an organization is getting all employees to develop the competence and confidence to embrace its diversity. This workshop will provide opportunity for participants to develop understanding of diversity competence and the importance of inclusive leadership by all members of an organisation.

Prof Uduak Archibong, University of Bradford, United Kingdom
Prof Nazira Karodia, University of Wolverhampton, United Kingdom

Vene vähemused ja vene migrantrahvastik – lõimumise väljakutsed ja perspektiivid Eestis ja Norras

Antud töötoas esitletakse Tallinna ülikooli ja Norra Bergeni ülikooli teaduskoostööprojekti tulemusi. Tulemused kajastavad lõimumisega seotud erinevusi kahes riigis – Eestis ja Norras, ja nende seoseid vene vähemuste lõimumise ja kultuurilise kohanemise hoiakute kujunemisega.

Prof. Raivo Vetik, Tallinna Ülikool, Eesti
Prof. David Lackland Sam
, Bergeni Ülikool, Norra
Marianna Makarova, Tallinna Ülikool / Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Eesti

Radikaliseerumine – immigrantide või kohaliku kogukonna liikmete vastutus?

Millised kohalikud kogukonnad kipuvad rohkem radikaliseeruma? Kas Eesti ühiskond on avatud uuele käitumis- ja ususüsteemile, mis võiks ära hoida radikaliseerumist ning vägivallailminguid? Antud töötoas vaatleme kahe sihtrühma, kohaliku kogukonna ja sisserändajate suhtumist. Arutame, kuidas ühest küljest kohaliku elanikkonna võime aktsepteerida uusi ja mõnikord tavatuid käitumismudeleid ning teisest küljest sisserändajate valmisolek muuta oma kombeid, et aktsepteerida eestlaste elustiili, mõjutavad radikaliseerumise tõenäosust. Tähelepanu keskmes on radikaliseerumise ärahoidmine.

Ringo Ringvee, Siseministeerium
Mai Beilmann, Tartu Ülikool
Shamit Saggar, Essex’i Ülikool
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Eesti

Kultuur, identiteet ja mitmekultuurilisus

Antud töötoa esitlustes käsitletakse selliseid teemasid nagu kultuur, mitmekultuurilisus ja kultuuridevahelisus, kohalik ning piirkondlik identiteet, ajalugu ja nende roll ning tähtsus lõimumise kontekstis.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Soome
David Edwards, Glasgow Ülikool, Suurbritannia
Marianne Leppik, Tartu Ülikool, Eesti
Chair: Prof. David J Smith, Glasgow Ülikool

Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus – väljakutsed ja võimalused

Antud töötoa arutelus keskendutakse hiljuti tehtud analüüsile, mis keskendus viimastel aastatel avaldatud Eesti tööturu uurimisprojektide kohta. Eesmärk on teha kindlaks peamised suundumused ja arengusuunad seoses rahvusliku jaotumisega Eesti tööturul. Selle analüüsi tulemuste aruteluga ühinevad Eesti erinevate organisatsioonide eksperdid.

Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituut, Eesti
Marta Traks, Eesti Töötukassa, Eesti
Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus, Eesti

Mälu konfliktid ajalootundides

Antud töötoa eesmärk on analüüsida, kuidas käsitletakse teemasid, mis võivad tekitada väga tugevat emotsionaalset reaktsiooni või olla rahvusliku identiteediga tihedalt põimunud. Arutleme ajaloo õpetamise eri meetodeid koolis, eriti eri rahvusest õpilastega klassis. Eesmärk on uurida ajaloolise mälu ja rahva ajaloo küsimusi ning eelkõige seda, kuidas saab ajalootundide abil lahendada konflikte mitmekultuurilises ühiskonnas. Kuidas toimida eri olukordades ühiskonnas, kus on erinevad ajalood? Kas ajalootundides tuleks kasvatada patrioote või kodanikke?

Timur Guzairov, Tartu Ülikool, Eesti
Merit Rikberg, Tartu Ülikool, Eesti

Kuidas arendada mitmekultuurilist kompetentsi mitteformaalse õppe meetodite abil?

Interaktiivne töötuba pakub praktilisi näiteid laste ja täiskasvanute keeleõppeks kasutatavate mängude ja mitteformaalsete õppemeetodite kohta.

Aleksei Razin, GameClub, Eesti

Kaasav juhtimine toetamas mitmekesisust haridussektoris

Aina tähtsam on muutumas organisatsioonide võimekus olla mitmekesised ja kaasavad. Aga mida see tegelikult tähendab ja kuidas saavad organisatsioonid muutuda kaasavamaks? Üks peamisi katsumusi, mis organisatsiooni ees seisab, on arendada kõikide töötajate pädevust ja suurendada kindlustunnet, et võtta omaks organisatsiooni mitmekesisus. See töötuba pakub osalejatele võimalust arendada arusaamist mitmekesisusega seotud pädevusest ja sellest, kui tähtis on kõikide organisatsiooni liikmete kaasav juhtimine.

Prof. Uduak Archibong, Bradfordi Ülikool, Suurbritannia
Prof. Nazira Karodia, Wolverhamptoni Ülikool, Suurbritannia